- Printer on väljund seade, mida kasutatakse teksti ja piltide kandmiseks paberile või muule materjalile.
- Plotter - on arvuti välisseade arvjooniste , diagrammide , kaartide , arhitektuurijooniste jms. loomiseks. Erinevus printeri seisneb selles , et loodava kujutise jooned ei koosne mitte üksikpunktidest (punktiirist) , vaid tõmmatakse pideva joonena. Plotter on vähem levinud, kui printerid, kuid eks siin on ka oma kindlad põhjused: kui arvutit ei kasutata joonestamiseks ega joonistamiseks, siis osutub plotter liigseks, seda ena
m, et tegu pole sugugi odava välisseadmega. - Tindiprinter on üldine tüüp arvuti printeriga , et kiiresti toodab kõrge toodab kõrge kvaliteediga teksti ja graafika tavaline paber. Kuna digitaalsete koopiamasinate ja multifunktsionaalsete printerite (MFP-d), laserprinterid tööle kserokoopia trükiprotsessi kuid erineb analoog koopiamasinaid, et pilt on toodetud otse skaneerimise laser beam kogu printeri fotoretseptori.
- Kasutades sissemonteeritud mootorit skännerib printimispea vasakult paremale liikudes lehte horisontaalsete ridadena. Kui rida saab prinditud, liigub paber jälle sammu võrra edasi. Keskmisel printeril kulub ühe
rea printimiseks umbes pool sekundit. - Kui A4 formaadis paber on umbes 8,5 tolli lai ja tindiprinter opereerib minimaalselt resolutsioonil 300 dpi, tähendab see, et lehel on vähemalt 2,475 punkti.
- Seetõttu on printeril umbes 1/5000 sekundit aega reageerida, kas punkt vajab printimist või ei. Tulevikus on oodata suuremaid printimispeasid enamate düüsidega, mis pritsiksid tinti kiirematel sagedustel.
- See annaks võimaluse teostada printi suurtematel, praegu vaid laserprinteritele kättesaadavatel, resolutsioonidel. Näiteks 1200 dpi, värvitrüki puhul 3-4 lehte minutis ja mustvalget 12-14 lehte minutis.
- Termoprinterid (thermal printers) olid tuntud juba 60. aastatel, kui vahepeal huvi nende vastu mõnevõrra langes, ehkki neid kasutati palju eriotstarbelistes seadmetes (näiteks faksides ja kassaprinterites), huvi on see nüüd uuesti kasvamas seoses kvaliteetsete värviprinterite ilmumisega.20 Termopriterid on vastupidavad ja madalate
ülalpidamiskuludega. Sobivad hästi kohtadesse kus kiire printimiskiirus, rahuldav kvaliteet, printeri suurus ja vähene elektrikulu on olulised faktorid. - Termoprinteri printimisepeas olev kuumuselemendid (termoelemendid) on koondatud maatriksiks (nagu nõelmaatrikprinteril). Kui pea on surutud vastu paberit, termoelemendid põletavad paberisse jälje ning tekib kujutis. Termoelementidest eralduva soojuse toimel muudab soojustundlik paber oma värvust. Spetsiaalne keemiliselt töödeldud termopaber on taotemeratuuril täiesti tavaline kuid järsul kuumutamisel ja jahutamisel üle 110 kraadi, paberi keemiline struktuur muutub ning sellega seoses muudab paber ka oma värvust. Kuumutades ainult neid punkte kuhu soovitud sümbolid peaksid ilmuma, tuleb nähtavale värviline (must või sinine) tekst jättes ülejäänud paberipinna valgeks.
- Laserprinter Laserprinterite tehnoloogia rajaneb elektrograafilisel protsessil, mis teatavasti algselt töötati välja paljundusmasinate jaoks. Esimesed töötavad laserprinterid valmisid 70.aastate alguspoolel (IBM,Fujitsu).
- Esmakordselt tutvustas laserprinterit Hewlett-Packard 1984-ndal aastal. Baseerus see tehnoloogial mille algupäraselt oli välja töödanud Canon ning sarnanes tööpõhimõttelt suuresti koopiamasinale. Laserkiired tekitavad elektrostaatilise laengu pildist ja edastavad selle laetud vastuvõtjale, mis annab toonerile vastava elektrostaatilise laengu.
- Tänu kõrgekvaliteedilisele väljatrükile ja odavale trükikulule, muutusid laserprinterid kiiresti väga populaarseks. Turu arenedes, konkurents tootjate vahel on läinud metsikuks, eriti odavamate mudelite puhul. Hinnad on langenud kuna tootjad pidevalt otsivad uusi võimalusi kulude vähendamiseks. Vastupidiselt on aga järjest paremaks läinud prindikvaliteet, standartseks on muutunud 1200 punkti tolli kohta (dpi), väiksemaks on muutunud disain, muutes nad sobivamaks just kodukasutuses.
- Laserprinteri mustvalge trükk ületab oma kvaliteedilt ja vastupidiselt kõik oma konkurendid. Odavamad on ka jooksvad kulud. Näiteks kui kontorisse vajatakse igapäevaseks tööks printerit, on ilmselgelt laser kõige parem valik.
- Laserprinter
+ prindib kiiresti (samas paljud mudelid prindivad esimest lehte aeglaselt soojendamise vajaduse tõttu)
+ harva nõuavad hooldust (mitte väga harva, kuid harvem, kui mõningad tindiprinterid)
— Kallim, kui tindiprinter (eriti värviline ja A3 formaat on eriti kallis)
— Võtab rohkem ruumi
— Kassetid on kallimad kulutused on ka suuremad - Tindiprinter
+ iseenesest odavam (ja näiteks värviline A3 formaat on mitmeid kordi soodsam, kui laseril)
+ võtab vähe ruumi (väga aktuaalne kodustes tingimustes kasutamiseks)
+ kiiresti prindib esimese lehe (kuna ei vaja soojendamist)
+ võib paigaldada PTTS-i (pidev tindi täitesüsteem) või täidetavad kassetid (sellised on täitsa olemas) ja printida 2-3 korda soodsamalt, kui laserpinteril!!!
See on reaalsus — printimise omahinna arvutamist vaadake allpool!
+ soovi korral kassette võib täita iseseisvalt (laserprinteri puhul on vajalik kogemus)
+ on võimalik printida eritüüpi paberil, sh ka fotopaberil: matt, glossy, lõuend, satiin jt. (laserprinteril on valik tagasihoidlikum)
+ on võimalik soetada mitme funktsiooniga printer (skänner + kopeerimine + printer + faks) kõik ühes ja väga kompaktne, soodne võrreldes laserprinteriga!
+ täisvärviline fotode trükk kõrge kvaliteediga (fotolaboriga väga sarnane) — laserpinter ei oska niimodi - Miinused — Laserprinterist aeglasem (kuidki on olemas juba sarnase kiirusega mudelid, näiteks sama D120)
— Nõuab natuke rohkem aega (näiteks peab printima kord kahe nädala jooksul vähemalt 1 leht, et tint ära ei kuivaks, kuid see ei ole kriitiline
